Täna ma tahaksin OLLA...

Reedel käisin Seli rabas. Pikk tööpäev oli selja taga ja lastelaulud kummitasid hullumoodi, sai lastega ikka terve päev laule õpitud, ja päev enne seda...ja enne seda. Seda nõmedam oli täna meie muusika õpetaja käest noomida saada, et me ei õppivat üldse sõnu! Mida saan mina teha, kui mõnel "lauljal"on pissihäda, teisel jonnituju ja veel pool rühma olid nädalaid haiged? Igatahes mind kummitas Orava laul ikka täiega:

Saad sa aru? Ei kirjutanud siia umbes pool aastat mittemidagikestki, ja nüüd siis ühe päevaga kaks sissekannet? See on TÄIESTI normaalne minu puhul ja seega ehk olengi täna see mis või kes ma tahan olla! On see alles hea tunne...mul on ka seletus tegelikult. Tulin just koorist. Mulle ikka meeldib laulda. Teeb kohe hulga rõõmsamaks olemise. Meil on ka vägaväga tore ja ülimalt karismaatiline koorijuht! Selline ülipositiivne ja viskab nalja pidevalt. Just sellist helget nalja. Kui ta oleks raadio, siis ma kuulaksin sellist raadiot...ausõna! Mitte, et ma nüüd paar päeva raadiot oleks vajanud: kuulan oma kummitavat ümisemist. Muuseas, laulame väga ilusat laulu "Siin on see laul"...tead ju küll seda:

Kuidas ma küll õieti sattusin sellele lehele! No kui kedagi peale minu see huvitab, siis ma võin ju öelda...täitsa võin kohe. Ei kuule vastust...kuid teate mis, mulle endale on see huvitav, seega vastangi: esiteks on vägapalju vahepeal juhtunud...aga ma kiirustan liialt...täna pole ju veel eriti midagi juhtunud. Välja arvatud see, et Semu ajas mind kell pool seitse õue. Ma muidugi lootsin, et Robil viskab tema niuksumine varem koppa ette, nii, nagu see oli eile...kuid kus sa sellega! Vinnasin ennast ülesse, tõmbasin riided selga (enamus pahupidi), silmi ei raatsinud eriti lahti teha lootes, et õnnesub selle jalutusmissiooni täita kuidagi nii, teate küll, und peletamata...(lootusetu üritus, aga iga kord loodad jälle, et see toimib). A võibolla täna see isegi tuli välja...ei tea, sest mis edasi oli, seda ma eriti ei mäletagi...mäletan, et Semu poetas lõpuks suure tirimise järel Embuse alleele ühe junni ja siis olime juba teel koju. Tee ääres seisis Angelina. Selle peale oli juba lihtsalt ebaviisakas mitte ärgata, ja ma ärkasingi. Kell oli seitse ja ta läks tööle. Rääkisime hetke juttu ja läksime igaüks oma teed: Mina koju, Angelina -tööle, Semu- lähimasse põsasse (Ei, Semu, me lähme koju) ja uni läks lehvitades unemaale...neetud!

Rohkem pole eriti midagi juhtunud ...täna vähemalt. Peale ärkamist. Unes nägin küll üht-teist...irooniline, kui ma ütlen "üht-teist" mitte midagi sisuliselt öeldes, kuid samas saan naerda selle kahemõttelisuse üle :P. Igatahes oli see ühest sõbrast ja kõik oli sündsuse piirides, et teil ei tekkiks mingisuguseid mõtteid. Aga jah, tagasi minu teema juurde...täna ei juhtunud veel eriti middagi, kuid juhtuma hakkab, ma tean seda. Viimasel ajal on mul tunne, et kogu maailm mängib kokku minu kasuks...ingliskeeles kõlab see hulga paremini: The world is conspiering in my favor! Vene keeles pole samuti paha: Мир сговорился в мою пользу...No ma arvan, et te saite asjale pihta. Vahepeal oleks nagu täielik vaikus, kuid ma ei lase ennast petta...vandenõu käibki vaikselt...ühel hetkel hakkavad asjad lihtsalt üks teise järel juhtuma, korrastuma, ennast ritta seadma sellisel moel, et kõik toimiks nii, nagu vaja. Minu kuulus magdeburgi reis, minu töö, ja üleüldse...kui see pole vandenõu, siis mis MUU! Kindlasti paljud teist on kuulnud mind ka varem seda ütlemas "Vandenõu, mis muu!"...kuid alles nüüd hakkan ma aru saama, et see tõesti ongi nii...kuid sootuks teise mekiga, teise intonatsiooniga tulnuks seda hüüda, ja nüüdsest teengi seda. Ütlen seda endale mitu korda päevas...ja teate, seda on hea öelda!

Aga kõik see jutt oleks pidanud tooma meid selle juurde, kuidas ma sain sellele lehele. Egas siis midagi. Hakkasin erinevaid sinmäekaid googlima. Midagi eriti huvitavat ei leidnud, äkki ma ei oska otsida? Igal juhul googlisin meie koorijuhti...meil on täna koor, teist korda. Päris kivt oli, kuigi hääl pole veel täitsa tagasi tulnud peale haigust...googlisin ja leidsin tema blogi, lugesin natuke ja tuletasin meelde, et mul oli ka kusagil midagi. Tegin lahti ja imestasin, et ohooo...pole märtsist saadik midagi kirjutanud ja ülla ülla, isegi paar kommentaari on lisandunud. Väga inspireeriv oli neid lugeda, as you can see ...(pilgutan silma väikeõele :P), kusjuures suht inspireeriv oli lugeda ka varasemaid postitusi...poleks arvanudki, et ma midagi sellist kokku oleksin kirjutanud. Vaatasin, et minu venekeelne lennuõpetus on kuidagi halvasti nähtav...miks? Pole aimugi...pärast vaatan, kas annab asja parandada.

Aga jah...selline see lugu tuli, elas kord üks muinasjutt, see muinasjutt sai läbi...homme jälle? Ma igaks juhuks ei luba, kuid üritan järjekindlam olla...ma ju ometi soovisin seda!

selleks võtsin ma Duglas Adams'i guid'i kuidas...kavatsen seda õppida! Hetkel tekst on mul olemas vaid vene keeles, kuid vägagi õpetslik. Üritan leida sama ka inglise keeles, sest lendamine oleks täiesti seda väärt!

AAA...Siin see siis ongi:

There is an art, it says, or rather a knack to flying.

The knack lies in learning how to throw yourself at the ground and miss.

Pick a nice day, it suggests, and try it.

The first part is easy.

All it requires is simply the ability to throw yourself forward with all your weight, and the willingness not to mind that it's going to hurt.

That is, it's going to hurt if you fail to miss the ground.

Most people fail to miss the ground, and if they are really trying properly, the likelihood is that they will fail to miss it fairly hard.

Clearly, it's the second point, the missing, which presents the difficulties.

One problem is that you have to miss the ground accidentally. It's no good deliberately intending to miss the ground because you won't. You have to have your attention suddenly distracted by something else when you're halfway there, so that you are no longer thinking about falling, or about the ground, or about how much it's going to hurt if you fail to miss it.

It is notoriously difficult to prise your attention away from these three things during the split second you have at your disposal. Hence most people's failure, and their eventual disillusionment with this exhilarating and spectacular sport.

If, however, you are lucky enough to have your attention momentarily distracted at the crucial moment by, say, a gorgeous pair of legs (tentacles, pseudopodia, according to phyllum and/or personal inclination) or a bomb going off in your vicinity, or by suddenly spotting an extremely rare species of beetle crawling along a nearby twig, then in your astonishment you will miss the ground completely and remain bobbing just a few inches above it in what might seem to be a slightly foolish manner.

This is a moment for superb and delicate concentration.

Bob and float, float and bob.

Ignore all considerations of your own weight and simply let yourself waft higher.

Do not listen to what anybody says to you at this point because they are unlikely to say anything helpful.

They are most likely to say something along the lines of, "Good God, you can't possibly be flying!"

It is vitally important not to believe them or they will suddenly be right.

Waft higher and higher.

Try a few swoops, gentle ones at first, then drift above the treetops breathing regularly.

Do not wave at anybody.

When you have done this a few times you will find the moment of distraction rapidly becomes easier and easier to achieve.

You will then learn all sorts of things about how to control your flight, your speed, your manoeuvrability, and the trick usually lies in not thinking too hard about whatever you want to do, but just allowing it to happen as if it was going to anyway.

You will also learn how to land properly, which is something you will almost certainly cock up, and cock up badly, on your first attempt.

There are private flying clubs you can join which help you achieve the all-important moment of distraction. They hire people with surprising bodies or opinions to leap out from behind bushes and exhibit and/or explain them at the crucial moments. Few genuine hitch-hikers will be able to afford to join these clubs, but some may be able to get temporary employment at them.

Õues on jahe ja palav. Jahe tõelise sooja ilma kohta, kuid võiks öelda, et palav märtsi kohta. Margit leidis mäelt juba sinililli. Peaks homme minema vaatama. Korraks tekkis tahtmine muuta nimetus "Sinilill"-e vastu. Kõik teevad sinu tulekust märtsis nii suurt numbrit, ja sa annad nii palju lootust ja rõõmu. Oled ilus. Oled ...kangelane. Kevadekuulutaja. Kuid siiski. Seda ma olengi vist niikuinii. MA olen kangelane. Vahest peab ju end ülistama. Kuid siiski ma ei muuda pealkirja, kuna igat kangelast ümbritsevad need, kes teda ära kasutavad. Mida suurem on vägitegu, seda suurejoonelisemalt kasutatakse teda ära. Kui kaua naudib sinilill oma pingutuste tulemust? Päev? Kaks?...

Tahan olla rannas. Tahan panna karupüksid jalga, valada termokruusi kuuma teed sidruniga...ja ilma suhkruta. Rannas on mõnus.

Robil on pagassis lahtikäiv matkadiivan. See kuluks seal rannas ära. Praegu on seal juba ammu pime. Majakad vilguvad Narva-Jõesuus. Sillamäe sadama tuled valgustavad merd teisel pool. Tuul on vaikne ja jahe. Kruus on mõnusalt soe ja julgustav. Mere lõhn seguneb sidruni lõhna ja kapuutsikarvase ääre pehmusega. Kas sa ei tahaks olla rannas?

Miks küll anti sellele linnukesele selline nimi? Tihane? See polekski nagu nimisõna üldse...omadussõna hoopis. Ma nimetan neid lasteks, juba tükimat aega. Ühel hommikul, kui avasin akna ja täitsin linnumaja toiduga hüüdsin nagu muuseas: "Lapseeed!" ja teadagi olid nad kohe kohal. Sellest päevast alates hüüan neid oma lasteks. Küll mul on neid alles palju. Naljakas on see, kuidas nad vahti peavad. Kuigi ma üritan olla punktuaalne, ja panna linnumajja toitu iga päev enam-vähem samal ajal vahest see siiski ei õnnestu ja siis, aknast vaadates ei näe ma tavaliselt ühtki tihast ega muud linnumaja külalist. Korraks kohkun ja valutan südant, et äkki lendasid nad nüüd kuhugi mujale, loobusid ootamast, pettusid minus... Kuid tasub mul ainult panna majja esimesed terakesest, kui kusagilt lähimatest põõsastest kostub "Tiuts-tiuts-tiuts"! "Lapseeeed!" hüüan ma vaikselt ja panen kiiresti akna kinni, sest otsemaid läheb majakese ümber lindudest kirjuks.

Huvitav, kas see luuraja põõsason vabatahtlik, või on neil mõni järjekord?
Igatahes täna on tihane olla hea. Õues on tunda kevade lõhna, lootuse lõhna. Meie lasteaia natuke segane termomeeter näitas +10 C, kogu vähene lumi sulas nagu oleks selleks viimne võimalus. Mäest alla kodu poole minna oli enamvähem sama ohutu, kui keset raudteed päikest võtta...seekord küll rongi ei tulnud. Lucky me.

Istun kodus üksi, telefoni unustasin ma koju, nii, et olen maailmast isoleeritud. Kuid tihased on mulle seltsiks. Armsad sulepallid...äkki järgmises elus?

Kell on 7:13. Peaksin olema 13 minutit kui tööl. Aga vot ei ole. Olen hoopis kauem. Jõudsin varakult kohale. Jumal tänatud, et täna on reede. Viimane tööpäev. Aga kui väga tahaks olla tekii all, soojas voodis. Selle asemel pean valmistama ette terve hunnik asju.

Tänane hommikuringi teema on: "kaitse sinust väiksemaid ja nõrgemaid, nii näitad oma vaprust ja jõudu"...retooriline küsimus: KES, o kes küll kaitseks mind nende väiksemate ja nende vanemate eest? KES?

Kes ütleks vahest: "kuula helena sõna", või "ära torgi ometi" või "ära karju" peale minu enda.