Täna ma tahaksin OLLA...

Sinimäele püstitati uus ja uhke vaatetorn. Otse pargimäe tippu. Oleks mul torisemise tuju ütleksin ma, et nüüd paistab see võsa, mida siin metsaks harjutud kutsuma, veel väiksem ja hapram kui kunagi varem; veel tooksin esile, et tornilt avaneb vägev vaade nõukaaegsetele lehmalautadele, mis on tükkhaavalgi vaadata üsna masendavad, nüüd aga on nad esindatud kogu oma hiilguses...
Aga olgu pealegi, ma ei torise täna, kuna tornid mulle meeldivad. Meeldib kõrgus. Selgetel talvistel öödel saab seal hästi tähti silmitseda...minu kodunt võib alati kruusi kuuma teed kaasa võtta, soe tekk ka veel.

Nüüd on vähemalt mingi koht kuhu vahel põgeneda, ja see mõjub arvatavasti enesehinnangule. Seisad seal loojuva päikese kiirtes ja tunned kuidas ego kasvab...:D. Alguses peab muidugi leppima sellega, et sa pole ainuke, kes oma egot kasvatada tahaks...aga küll see torn varsti ka vanade uudiste hulgas. Ja siiis...

Jälle kõigil mu kadunud sõpradel põhjust mulle külla tulla. Välja pakkuda täiesti uus puhkuse pakett: tähevaatlus tornis. Eelregistreerumisega soodustused!

Puhkuse pakett sisaldab:

• Termotassitäis teed/kohvi
  
• Fliisipleed
• teatribinokli kasutamisvõimalus (nautige sinimäerahva eraeludetaile)
• suurepärane vaade merele ja lähedalolevatele linnadele
• tähti/loojangupäikest/virmalisi (vajalik eelnev kokkulepe ilmataadiga)
• lühiettendused "kuidas lehma lüpstasse", "Purjus naaber sõimab naist", "Kesse niimodi pargib?"...ja muud tükid kohaliku külateatri repertuaarist, mida võimalik näha pea' ööpäevaringselt...kuid tsensuuri eest mina ei vastuta. Etenduste tekst ja osatäitjad varjeeruvad ja ei allu mingile loogikale.
• giidi teenused

Kohtumiseni Sinimäel :D