Täna ma tahaksin OLLA...

Täna hommikul püstitasin uue hüpoteesi oma kehakaalu kohta. Ilmselgelt on toit minu jaoks kõige ebaolulisem asi üldse. Kui mõnda meelitab voodist välja puhtalt mõte hommikusöögile, siis mina ärkan alati mõttega, mida kõike ma ei jõua täna teha ning kukun rabelema. Täna ma ilmselt ei jõua poodi, ei jõua metsa, ei jõua koristada. Mida ma siis üldse jõuan, süüa kohe kindlasti mitte? Niisiis algaski minu tänane päev hiigelnõudepesuga... siis veel oli vaja pesu pesema panna ja muud sellised asjad.
Eile jõudsin lõpuks meie kandi kuulsasse ööklubisse. Suht lõbus oli... eriti lõbus hakkas siis, kui ma suutsin laelasereid vaadates ette kujutada, et need on hävitusrelvad mõnest ulmefilmist, keerutavad ja võtavad kõiki sihikule. Ülejäänud aja tantsisin kujutades ette hiiiirmsaid laserihääli ja plahvatusi, kui mõni taidleja taas õhku lasti. Äge! Kahetsesin ainult, et raamat jäi koju... See oleks ikka pomm küll, kui üks keset kogu seda möllu Hermann Hesset oleks lugema hakkanud. Eks kellegiga koos oleks loomulikult veel lõbusam olnud. Kellegiga, kes oleks suutnud minu hulludest naljadest aru saada. Hea, et täna öösel kella keerati. Nii ma jõudsin isegi sündsal ajal koju magama.
Eile päeval sain kokku klassikaaslastega. Kõigepealt ühe kklassiõega ja sain teada, et ta kolib ära saksamaale. Ma ütlesin, et võtku mind ka kaasa. "A mis sa seal teed?" küsis ta. "A mis ma siin teen?" küsisin vastu ja me kumbki ei osanud selle peale midagi kosta. Siis istusime veidi aega kahe klassikaaslasega Mõisa Aidas ja mängisime lauamängu.
Sel nädalal töötasin 11 tundi päevas ja tegin endast kõike sõltuva ja mittesõltuva, et mitte mõelda. Ühel õhtul jooksin kolm suurt ringi ümber mäe, suheldes vaid empekaga ja hiljem unustasin ennast raamatutesse, et mõelda vaid empeka ja raamatute mõtteid. Ma lihtsalt ei suuda enda omi mõelda praegu.
Mul on kahtlane tunne selle tibikirja horoskoobi suhtes. Nimelt tellisin endale paar kuud tagasi, suht spontaalselt, ühe ajakirja... ehtne tibikiri on: selle kuu oma kaanel seisab näiteks selliseid tibikirjanduse pärle: Efektsed ripsmed, kuum punane mood, sünnitasin buliimikuna kolm last, hormoonid möllavad ja loomulikult "125 seksikat meest". In my deffence - nad loosisid vahemerekruiisi ja jagasid tasuta roosasid põlvikuid :P... no nüüd rääkisin ennast küll vist sisse... Aga igatahes, mulle hakkas tunduma kahtlane selle ajakirja horoskoop, mis kipub minu jaoks piinliku täpsusega täide minema. Lausa HIRMUS hakkas vahepeal. Ja novembri horoskoop kirjutab näiteks seda, et: Töö: enne, kui hakkad kolleegidele "head nõu" andma, mõtle järele, kas sulle meeldiks, kui keegi sind lakkamatult juhendaks. Nõuannetega tasub olla ettevaatlik, sest tööl on pingeid niigi kuhjaga. Tunded: Üks kohtumine ammuse tuttavaga lööb sul jalad nõrgaks. Kas tunded ka tegelikult lõõmama löövad, seda näitab sündmuste areng kuu viimasel kümnendil. Raha: Kõigeks, mida ihaldad, ei jätku.
Vot nii. Eks siis november näitab, kas tibikirja horoskoop räägib jälle tõtt...