About Me

My photo
Want to know more about me, my hobbies and life you ae welcome to my Instagram page ""hundiina"" which is way more actual and real-time. At the moment working on improving my spanish and using my blog here mostly for that.

Blog Archive

Tuesday, January 26, 2010

...provokatsioonidele mitte alluv

Miks on nii, et ükskõik milline vaidlus/riid on parajasti käsil tulevad kõik kaalukad argumendid meelele ja keelele siis, kui neid enam kellelegi ette sööta ei ole? Jah mul on küljes tohutu viga, ma ei talu kuigi hästi kriitikat, aga kamoon, te kõik teate seda, vähemalt lähim suhtlusringkond, kas liiga palju on palutud vähekenegi suhkrukatet?
Mu isa on suurepärane inimene, kes on mulle elu jooksul pähe tuupinud muude lõpmatute tarkuste seas ka seda, et häid asju ütlevad sulle kõik, aga keegi ei ütle mulle tõtt, kui seda ei tee tema (millegipärast oli tõde 99% juhtudest kuidagi mitte eriti meelitav). Ilmselt mul on väga vedanud, sest ikka ja jälle kohtan ma oma teel inimesi, kes suurema heameelega pajatavad mulle seda niinimetatud kibedat tõde minu tegemiste kohta... Viimaste andmete kohaselt on tõe seis umbes selline: ma olen südametu inimene, kellele meeldib teisi avalikult mõnitada ja kes pealekauba ei oska midagi arusaadavalt seletada ehk siis kasutab liiga keerulisi sõnu! Ei teagi kohe, kas olla viimase peale solvunud või mitte. Igatahes olen loobunud eneseõigustamisest, kuna nagu kord ütles üks tark inimene, kelle üheks kindlaks eeliseks minu ees oli kindlasti oskus oma mõtteid selgesti ja lihtsalt väljendada, "Ära kunagi õigusta ennast: su sõbrad ei vaja seda ja su vaenlased ei usu sind niikuinii". Üritame siis ennast mite õigustada. See oleks eriti asjakohane suitsukate, kuna head argumendid enda õigustamiseks ei ole veel päris küpsed. Kuigi, eksisteerib mingisugune kümmekond sitket toorest õigustust, mis omakorda hargnevad omavahel sadadeks kronoloogilistes sidemetes olevateks sündmusteks, millest igaüks põhjustas (või vähemalt võis põhjustada mingil määral) konflikti. Ja kui see lause ei olnud veel piisavalt keeruline teile, siis: desoksüribonukleiinhape! PÕMM! Otse lagipähe! Mis ei ole küll kuigi primaarne selles loos, kuid siiski relevantne, pidades silmas minu bioloogialembelisust.
Kui sellised tülinad välja arvata, siis elu on ennast mugavalt Sinimäe raamidesse sättinud ja kõiksugu pingutused rutiinist välja rabeleda on kui mitte asjatud siis vähemalt ei tundu piisavalt põhjendatud, et üritada. Mul on isegi sihvkapakk valmis ostetud juhuks kui homme saabub mu 67's sünnipäev ja ma olen ikka samas seisus. Peaks hakkama vähehaaval mingeid sihvkatutvusi looma.