Täna ma tahaksin OLLA...

Panin pesu kuivama, seega võin 99% täpsusega kinnitada, et homme keerab ilm ära ja hakkab vihma sadama. Nagu aamen kirikus. See on sama kindel märk kui see, et vihmasadu + päike = vikerkaar.

Ega mul täna eriliselt midagi kirjutada polegi...aga ma ei saa jätta jagamata teiega oma rõõmu: nimelt leidsin eesti keelse lõigu Duglas Adamsi raamatust, mida väga armastan tsiteerida:

Bistromaatiline Vedu on üks suurepärane uus meetod tohutute tähtedevaheliste vahemaade ületamiseks ilma kogu selle ohtliku jändamiseta Ebatõenäosusfaktorite ümber. Bistromaatika ise on lihtsalt üks revolutsiooniliselt uus meetod numbrite käitumise mõistmiseks. Täpselt samuti, nagu Einstein täheldas, et aeg ei ole absoluut, vaid sõltub vaatleja liikumisest ruumis, ja et ruum ei ole absoluut, vaid sõltub vaatleja liikumisest ajas, nii teatakse nüüd, et arvud ei ole absoluudid, vaid sõltuvad vaatleja liikumisest restoranides. Kõige esimene mitteabsoluutne arv on inimeste arv, kellele laud on kinni pandud. See muutub esimese kolme telefonikõne ajal restorani ning ei paista siis omavat mingit nähtavat seost nende inimeste arvuga, kes tegelikult kohale tulevad, ega nende inimeste arvuga, kes hiljem, pärast etendust/matši/pidu/esinemist nendega liituvad, ega ka nende inimeste arvuga, kes lahkuvad, kui näevad, kes veel kohale on tulnud. Teine mitteabsoluutne arv on kokkulepitud saabumisaeg, mida nüüdseks tuntakse kui üht kõige pentsikumat matemaatilist kontseptsiooni, pöördreverseksklusiooni - arvu, mille olemasolu võib defineerida ainult nii, et see on kõike muud kui see ise. Teiste sõnadega, kokkulepitud saabumisaeg on see ajahetk, mil on võimatu, et ükski seltskonna liige saabub. Pöördreversekslusioonid mängivad nüüd elutähtsat osa mitmetes matemaatika harudes, kaasa arvatud statistika ja raamatupidamine ning moodustavad ka baasvõrrandid, mida kasutatakse Kellegi Teise Probleemi-välja juhtimiseks. Kolmandaks ja kõigest kõige salapärasemaks mitteabsoluutsuse killukeseks on arvel kirjas olevate teenuste arvu, iga teenuse maksumuse, lauas olevate inimeste arvu ja nende summade suhe, mida nad igaüks on valmis maksma. (Nende inimeste arv, kes tegelikult raha ka on kaasa võtnud, on selles vallas ainult subfenomen.) Need hämmastavad vastukäivused, mis siinkohal tekkida tavatsesid, jäid sajanditeks uurimata, kuna keegi ei võtnud neid tõsiselt. Tol ajal pandi need taoliste asjade arvele nagu viisakus, jultumus, õelus, uhkeldamine, väsimus, emotsionaalsus või hiline kellaaeg ja unustati järgmiseks hommikuks täielikult ära. Loomulikult ei testitud neid kunagi laboratooriumioludes, sest neid ei tekkinud kunagi laboratooriumides - vähemalt mitte hea reputatsiooniga laboratooriumides. Ja nii oligi, et alles taskuarvutite tulekuga sai lõpuks ilmsiks rabav tõde, ja see oli järgmine: Restoranide territooriumidel restoraniarvetele kirjutatud arvud ei järgi samu matemaatilisi seadusi, mida järgivad mis tahes teises universumi osas mis tahes teisele paberitükile kirjutatud arvud. See teaduslik fakt rabas maailma tormina ning kujundas selle põhjalikult ümber. Nii paljusid matemaatikakonverentse hakati pidama niivõrd heades restoranides, et paljud selle põlvkonna helgemad pead surid tüseduse ja südamerabanduse kätte ja matemaatikateadus langes oma arengus palju aastaid tagasi.


Geniaalne kas pole? Ja geniaalselt vaimukas!