Täna ma tahaksin OLLA...

Otsuste langetamine on minu jaoks alati olnud raske asi. Kusjuures siinkohal ei räägi ma tõesti rasketest otsustest nagu näiteks mida õppima minna või kas abielluda või mitte. Minu jaoks on raske isegi "Kas piima või teed?". Ja kui kallu peal on juba "Jõhvi või Narva?", olen enam-vähem paanikas. Mõned inimesed juba teavad, et mind valikute ette seadmine on sama lootusetu, kui Maapanga taassünd või MMM aktsiatesse investeerimine ja seda isegi mitte 90ndate alguses, vaid täna ... see tähendab, et ikka päris soe peast peaks olema. Kuid Feng Shuikad väidavad, et tuleb alati minna vähema vastupanu teed ja seda ma olen kuidagi alati ja intuitiivselt teha suutnud. Kõik lihtsalt laabub iseenesest alati ja see on õige ja hea. Kui ma peaksin mõni kord väga täpselt teadma, mida ma tahan valida, no siis ei olegi ju mingit kahtlustki selle valiku õigsuses, minu niipaljukirutud otsustusvõimetus muutub ühtäkki eksimatuks õigsuse mõõduriistaks... ja see on jällegi hea ja sobilik... Võib olla ei peakski selle pärast nii palju põdema?
Täna võtsin lahti mõned fotod ja tegin neile sellised ülisoliidsed ja üliepud raamid, kus minu nimi on suurelt peal, et müüa neid sellistes oleks päris äge aga endale seina peale riputada suhteliselt kahtlane. Miks peaks seal sinu nimi seisma, suures trükkis. Aga ma suutsin valmis teha suht mugavad photoshopi aktsioonid, mis teevad ükskõik millisele pildile kiiresti samasuguse raami ja allkirja, seetähendab, et nime asemel võib seal olla pühendus, nimetus või mõni lause, üldse ei pea kirja olema, et olen enesega siiski päris rahul. Panen siia kohe veel ühe sellise pildi ülesse, ärge siis väga kriitilised olge, eks igaüks tahab natuke eputada.



Kes aga soovib teada, kuidas sellise raami tegemine käib, siis õpetuse saab John Shaw lehelt bits & pieces lingi alt.

Nädal aega möödus koolituse tähe all, ja puhkuse tähe all. Kes oleks võinud arvata, et neid kahte mõistet on võimalik ühendada? MINA MINA! Hüüavad mu väikesed lugejad :P...nojah, mina ka...eriti, kui koolitus on just sellel teemal, mis sind väga huvitab. Vaimustus, vaimustus ja veelkord vaimustus.
Parim juhendaja, parim seltskond, parim koht, parim ilm. Parim. Muuseas meiega koos oli ka Feng Shui rühm, nad nimetasid meid "fotokateks" ja ma arvan, et see on väga tabav ja vaimukas nimetus. Fend Shuikad väitsid, et kokkusattumusi pole olemas. Ja ma arvan, et see, et nad seda väitsid pole sugugi mingi kokkusattumus. Ma panin siin peas kokku päris mitu sündmusteahelat, mis on kõik üsna loogilises järjestuses. Väga imelik, kuid nende ahelate sündmused on seda intensiivsemad, mida lähemale küündivad nad olevikku, mistõttu võib vaid spekuleerida kui võimsad on need sündmused, mis on veel alles tulemata.




Ma olen alati olnud vaimustuses inimestest, kes teavad saladusi. Ja seal oli väga palju selliseid inimesi, seega mul oli alati põhjust olla vaimustuses. Ja kui palju uut ma jälle teada sain! Ma sain tuttavaks kahe uue taimega: vareskaer ja tuipunane neiuvaip, õppisin ära niimõnegi fototriki, sain algteadmisi pendeldamisest ja energiaväljade mõõtmisest, laadisin endale Clannadi kõrvale veel terve posu Clannadilaadsed muusikat, sain teada, et R. on Plära-lära...ee nojah, seda ma juba teadsin tegelikult... Sain teada, et Mändjala kämping seisab ikka veel püsti, jaanalinnupojad kasvavad umbes 1cm ööpäevas, magamiskotti ei tohigi korralikult kokku panna ja palju palju muud! Ja see on VAIMUSTAV!

Niisiis, eile oli väga raske päev, mingisugune närvivapustus. Täiesti hull värk, kuidas ennast võib ise üles keerata. Millest see alguse sai on raske öelda, võib olla see, et neli ööd ei saanud korralikult magada? Igatahes algas kõik pesunöörist: nimelt tuli välja, et meie maja taga olevad pesunöörid on n.ö nimelised... kuna minul isikliku nööri ei ole, siis ei saanud pesu ka kuivatada ega siis pesta ka mitte. Ja eile kui üles ärkasin nägin hiigelpesuhunnikut. Täiesti lahendamata olukord paistis kuigi nüüd tagantjärgi ma naeran isegi seda trükkides, et nagu KAMOON! Igatahes täitsa haige olemine oli täitsa ülespoomiseniiiveldamaajav...aga noh...õnneks nööri ju mul ei olnud :D. Allergia andis ka tunda. Ei aidanud muud, kui tegin endale lavendlivanni ja istusin seal kolm tundi. Sõin palderjanitablette ka, siis hakkas lõpuks elu sisse tulema. Täna tuli A. minu poole... see lükkas elu jälle justkui käima, eile suutsin siiski selle neetud nööri muretseda endale, lausa 30 meetrit uhket helesinist punutud nööri, ilusam kui teistel ja rohkem pingul ka. Nii, et pesin kõik pesu ära, isegi aknakardinad pesin ära ja see pani aknaid pesema, mistõttu tuli pärast ka põrandad ära pesta ja tolm pühkida ja A. tegi kartulikotlette... nüüd on hea olla... ainult veidi väsinud. Elu tuleb ikka lõbusamalt võtta.