Täna ma tahaksin OLLA...

Niisiis, eile oli väga raske päev, mingisugune närvivapustus. Täiesti hull värk, kuidas ennast võib ise üles keerata. Millest see alguse sai on raske öelda, võib olla see, et neli ööd ei saanud korralikult magada? Igatahes algas kõik pesunöörist: nimelt tuli välja, et meie maja taga olevad pesunöörid on n.ö nimelised... kuna minul isikliku nööri ei ole, siis ei saanud pesu ka kuivatada ega siis pesta ka mitte. Ja eile kui üles ärkasin nägin hiigelpesuhunnikut. Täiesti lahendamata olukord paistis kuigi nüüd tagantjärgi ma naeran isegi seda trükkides, et nagu KAMOON! Igatahes täitsa haige olemine oli täitsa ülespoomiseniiiveldamaajav...aga noh...õnneks nööri ju mul ei olnud :D. Allergia andis ka tunda. Ei aidanud muud, kui tegin endale lavendlivanni ja istusin seal kolm tundi. Sõin palderjanitablette ka, siis hakkas lõpuks elu sisse tulema. Täna tuli A. minu poole... see lükkas elu jälle justkui käima, eile suutsin siiski selle neetud nööri muretseda endale, lausa 30 meetrit uhket helesinist punutud nööri, ilusam kui teistel ja rohkem pingul ka. Nii, et pesin kõik pesu ära, isegi aknakardinad pesin ära ja see pani aknaid pesema, mistõttu tuli pärast ka põrandad ära pesta ja tolm pühkida ja A. tegi kartulikotlette... nüüd on hea olla... ainult veidi väsinud. Elu tuleb ikka lõbusamalt võtta.